Kui sa oled kunagi võtnud end kätte ning haaranud härjal sarvist, et teha algust tervisliku ja rohkem tasakaalus eluviisiga, siis see, mida sa sisse sööd, saab ilmselt esimesena luubi alla võetud. Või ehk on sul kombeks valmistuda sügisel viiruste hooajaks, manustades immuunsüsteemi turgutavaid toidulisandeid? Mõlemad on väärt mõtted ning igati tegemist väärt, kuid selleks, et neist päriselt kasu saada, peab seedimine korras olema ning samuti peab olema paigas ensüümide tasakaal.
Mis on ensüümid ja miks ilma nendeta elu ei eksisteeriks?
Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid (enamasti valgud), mis kiirendavad keemilisi reaktsioone. Selleks, et kiirenduse vajalikkust mõista, kujuta ette järgmist olukorda: sa lähed restorani lõunale ning tellid endale päevapakkumise. Kõhu täis söönud, algab seedimine, mis eeldusel, et kehal on ensüüme piisavalt, võtab kokku aega umbes 6-8 tundi. Selle aja jooksul saab tänu ensüümidele organism toidust kätte kõik vajaliku, millest ehitatakse lihaseid, vabastatakse keha toksiinides, antakse talle energiat jne. Ilma ensüümideta võtaks see muidu igapäevane protsess aega umbes 2.3 billionit aastat.
Kust minu keha ensüüme saab?
Ensüüme saab inimese organism toidust ning suure hulga ensüüme toodab ka keha ise. Eriti palju leidub ensüüme tera-, juur-, ja puuviljades, kuid ka loomades, taimedes ja näiteks seentes. Siin tasub aga meeles pidada, et ebatervislik eluviis mõjub ensüümidele hävitavalt, seega suitsetamine, alkoholi tarbimine, vähene vee tarbimine ja liikumine ning stress hävitab ensüüme. Ka toidu liigne töötlemine või kuumutamine muudab selles leiduvad ensüümid inaktiivseks ja seda juba näiteks 45 kraadi juures. See on üheks põhjuseks, miks palju töödeldud toitu süües peame tihti toidukoomaga maadlema, sest seedimine on raskendatud. Seega klassikaline “tervislik eluviis” on suuresti kooskõlas organismi vajadusega hoida ensüümide piirid normis.
Keha annab märku, kui ensüüme on juurde vaja. Need märgid võivad olla järgmised:
- Pidevad põletikud
- Tihti esinevad seedehäired
- Peavalu
- Kõhukrambid
- Nõrk immuunsus
- Väsimus ja stress
- Nahaprobleemid – lööbed/akne
Pea kõikide eelpool nimetatud sümptomite puhul võib võimalikuks leevenduseks kaaluda muutust elustiilis ja/või toidulisandite kasutamist, kuid kui seedesüsteem kannatab ensüümipuuduse all, siis ei ole ta võimeline korralikult ei toidulisandist ega tervislikust toidust vajalikke aineid omandama, et neid organismi laiali viia. Sellisel juhul on nendest toidulisanditest ja muidu kasulikust toidust kasu umbes sama palju, kui kohvritäiest sularahast üksikul saarel.
Ensüümid, mida tasub parema seedimise jaoks toidulisandina juurde võtta
Lipaas – Lipaas on kõhunäärme (pankrease) poolt toodetud ensüüm, mis koos sapiga aitab lagundada rasvu ja õlisid glütserooliks ja rasvhapeteks.
Koensüüm Q-10 – Koensüüm Q10 normaalne tase organismis tõstab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab raskel perioodil hoida keha tervena.
Laktaas (β-galaktosidaas) – Laktaas on taimne ensüüm, mis lõhustab piimasuhkru e. laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Laktaasi puudumisel võivad piimatooteid tarbivad inimesed tunda laktoositalumatuse sümptomeid.
α-galaktosidaas – Alfa-galaktosidaas on ensüüm ja selle ülesanne on aidata erilisi rasvu lagundada.
Fütaas – lagundab taimsetes saadustes sisalduvat fütiinhapet, mis aitab organismil omastada erinevaid mineraale, nagu raud, kaltsium, tsink ja magneesium.
α-amülaas – aitab seedida süsivesikuid, nagu teravilja ja tärkliserikkaid köögivilju, lihtsuhkruteks. Tänu sellele muutub ka näiteks leib mälumisel ja süljega segunedes magusaks.
Proteaas – aitab lagundada valke aminohapeteks ja peptiidideks, mida organism kasutab rakkude toimimiseks ja ülesehitamiseks, äärmisel vajadusel nt näljahäda korral ka energia tootmiseks.
Ensüüme toidulisandina võttes pea aga meeles, et neid tuleks võtta koos toiduga ning nagu kõikide toidulisandite puhul on äärmiselt oluline veenduda, et toode oleks puhas ning ei sisaldaks sulle kahjulikke või ebavajalikke koostisosi.
