Autor Kati Torim annab sulle 5 praktilist soovitust, kuidas saad raskel ajal hoida head vaimset vormi!

Vaimse enesejuhtimise teemaliste raamatute autor, Eesti Sisekaitseakadeemia vaimse enesejuhtimise õppejõud ja personaalne mentor Kati Torim jagab praktilisi soovitusi, kuidas hoida keerulistel aegadel tugevat vaimset vormi.

Kõige suurema töö oma vaimse heaolu nimel saame ära teha meie ise –selleks on meil vaja aru saada, et mitte keegi teine meie vaimset vormi parandada ei saa. Ka jõusaalis ei saa me terve trenn aknalaual istuda ja vaadata, kuidas eratreener trenni teeb ja siis hiljem garderoobis nördinult tõdeda, et ikka vaatab peeglist vastu vormist väljas keha. Sama on ka vaimse vormiga.

Kati Torim

Maailma Terviseorganisatsioon WHO on kinnitanud, et depressioon on praeguseks tõusnud maailmas töövõimetuse põhjustajatest esikohale. Oktoober on vaimse tervise kuu ja minu kindel soovitus on pigem ennetada vaimse tervise probleeme, kui pärast tagajärgedega tegeleda. Toon välja mõned soovitused, kuidas iseennast stressirohkel ajal teadlikult juhtida, nii et säiliks tugev vaimne vorm.

Pandeemia ja suurenevad numbrid, piirangud, pime sügis, haiged lapsed, kiired ajad tööl – ilmselgelt toob see nii mõnelegi meist kaasa kõrgema vaimse stressiseisundi, kui füüsiline ja vaimne tervis välja kannatab. Selleks, et elada energilist ja rõõmsat elu, peaksime mõtlema sellele, kuidas iseenda vaimsust kohe siin ja praegu toetada. Alati on targem vaimse tervise probleeme pigem ennetada ja võtta kasutusele koheselt vajalikud abinõud, et saaksime ennast lihtsamalt igapäevasest stressist mööda juhtida.

Päeva alguses on alati sinu valik, milliseks sa selle häälestad

On teaduslikult tõestatud, et kui alustame oma hommikut sotsiaalmeedias või uudisteportaalides, langeb meie efektiivsus automaatselt 20%. Nimetan ise hommikust meeleseisundit „Käsna-Kalle ajaks“ – oleme kui kuiv käsn, mis imab sisse esimese informatsiooni, mida me talle pakume ja vastavalt sellele häälestame ka oma päeva. Miks mitte kasutada esimest hommikutundi sotsiaalmeedia ja uudiste lugemise asemel millegi uue õppimiseks, eesmärkide seadmiseks või enda vaimse heaolu loomiseks meditatsiooni või võimlemise kaudu.

Lülita enda päevakavasse mistahes liikumine – hoia oma tervist

TAI (Tervise Arengu Instituut) kirjutab oma lehel, et iga inimene peaks liikuma vähemalt 30 minutit päevas. See on minimaalne aeg. Kui soovime aga täisväärtuslikku elu elada, peaks see aeg olema vähemalt kahekordne. Minimaalselt panustades saame minimaalsed tulemused. Vana hea „terves kehas terve vaim“ on üks lihtsamaid ja tähtsamaid deviise, mida järgida. Leia motivatsiooni treenimiseks, jalutamiseks, treenimiseks – mis tahes viisil liikumiseks. Inspiratsiooni leiad Boost Yourselfi kampaaniast #minavalinliikumise, millega juhitakse tähelepanu liikumise olulisusele.

Sünkroniseeri oma to-do list enda ajakava ja kindlate harjumustega

Pandeemia on kestnud pea kaks aastat, aga väga paljud meist ei ole veel kontoritesse tagasi saanud. Palju rohkem tehakse tööd kodust. Töö käib edasi, aga keskkond on muutunud. Kõige selle taustal eeldatakse, et inimesed – nii suured kui väikesed on sama produktiivsed kui varem, kuigi meid igapäevaselt ümbritsev on muutunud. Segajaid on kodus rohkem – pesemata pesu, valmistamist ootav õhtusöök ja koristamata toad. Segajate vastu aitab päevarutiini tekitamine, sest rutiin vähendab ärevust. Ole oma aja peremees, õpi koostama nutikaid tegevuskavu, kanna kodukontoris viisakaid tööriideid ja sul ei tule tööajal põrandapesu mõttessegi!

Leia tore rutiin, mis aitab sul kroonilisest stressiseisundist lõõgastusse tulla

Kuigi stress on meile kõigile eluliselt vajalik kohanemisreaktsioon, mis võimaldab meil toime tulla kõrgenenud nõudmistega ja koondada ohtlikes olukordades energiat ja tugevdada organismi, peame aru saama, et pidev stress on organismile kurnav, sest stress paneb organismi tootma kortisooli. See surub imuunsüsteemi vaikselt maha ning paiskab vereringesse sekunditega juurde glükoosi, tagades kehale seeläbi optimaalsed tingimused ohtliku olukorraga hakkama saamiseks.

Krooniline ehk pidev stress hoiab veres kortisooli taset kõrgena. Ajapikku kahjustab stressihormoon rakke, immuunsüsteemi toimimine nõrgeneb, ilmnevad ka füüsilised sümptomid. Kahjuks hoiavad paljud inimesed end peale tööpäeva kunstlikult stressiseisundis edasi – mõeldes järgmise päeva tööasjadele, lugedes negatiivseid uudiseid ja muretsedes asjade pärast, mida ei pruugi tegelikult juhtudagi.

Sel ajal kui kogu maailm on nii tõsine ja kõik uudisteportaalid on täis numbreid, ähvardusi uute piirangute kohta, konflikte ja koledust, on meil siiski igapäev võimalus valida. Me saame asju natuke kergemalt võtta, üksteisele helistada ja nalju rääkida, raskel ajal sõbra tuju üleval hoida. Ka sõjaajal armastati, naerdi ja kallistati – on üks vana hea ütlemine. Eesmärgiks võiks olla ka rasketel aegadel meel tööpäeva lõppedes kroonilisest stressist lõõgastumise staadiumisse tuua. Olgu selleks hea raamat, jutuajamine sõbraga, hea treening, mistahes põnev hobi või allpool kirjeldatud Relax-rutiin.

Näiteks meie pere reegel on vaadata igal õhtul kaks osa komöödiasarjast „Kaks ja pool meest“ või mõned totrad blogipostitused, mis on kohati nii jaburad, et veel järgmisel päeval töölauagi taga tuleb naer peale. Huumor on üks viis, kuidas stressitase alla tuua.

VIIS MÕTET, MILLEGA KOHE ALUSTADA!

Kasuta enda häälestamiseks erinevaid nippe – näiteks lõhnu! Kasuta eluruumides erinevaid eeterlikke õlisid – aroomid aitavad end kiiresti ümber häälestada. Nii annab näiteks rohelise mandariini lõhn kontorilaual üsna kiiresti mõnusa energiadoosi ja ergutab. Rahustav lavendel magamistoas aitab aga paremini uinuda ja sandlipuu negatiivseid energiaid puhastada.
Arenda oma to-do list’ide süsteeme – ära kuhja end erinevatesse kohtadesse kirjutatud tööülesannete ja tegemist ootavate mõtetega üle. Tõelised tulemused saavad sündida ainult järjepidevusest ja meisterlikust planeerimise oskusest. Üks parimaid õpetajaid selles valdkonnas on David Allen ja GTD meetod (Get Things Done – the art of stress-freeproductivity). Ära kohe raamatut ostma torma, vaid tutvu tasuta artiklitega siin.
Saa aru, et oled see, mida sa sööd–Tartu ülikooli emeriitprofessor ja meditsiinidoktor Selma Teesalu kirjutab raamatus „Isikupärane toitumine ja soolestik“ , et 80% õnnehormoonist moodustub soolestikus. Seega peaksime pingelisel ajal eriti jälgima, mida sööme. Raamat annab hea ülevaate alahinnatud toitudest, mida võiksime oma soolestiku heaolu nimel rohkem või targemalt süüa.
Ära unusta, et vaimne pingutus nõuab taastumise aega– nii nagu inimene peab taastuma peale füüsilist treeningut, peab ta taastuma ka pärast vaimset pingutust. Luba päeval endale infovabu pause, kus sa lihtsalt oled, hingad, jälgid loodust. Aju vajab hapnikku.

5. Kui tunned pidevalt ärevust, siis kasuta kord päevas RELAXI–rutiini ja tee seda järjepidevalt

- Tee endale üks vaimset tervist tasakaalustav smuuti, lisajuurde Boost Yourselfi Relax tervissegu. Segu sisaldab lõõgastumist soodustavat ashwagandhat ja hormoone tasakaalustavat makat ehk mugulkressi.
- Võta oma smuuti, leia üks vaikne koht ja tee üks10-minutiline paus, kus sa teadlikult oled humanbeing, mitte humandoing.
- Ja korda kõva selge häälega iseendale: minu vaimset tasakaalu ei mõjuta see, mis meie ümber juhtub, vaid see, kuidas mina ise sellesse suhtun!