Kollageen on viimaste aastate jooksul muutunud äärmiselt populaarseks toidulisandiks ning seda hea põhjusega, sest kollageenist võiks mõelda kui ühest vananemist pidurdavast tegurist meie organismis. Näiteks naha siledus ja elastsus on otseselt seotud kollageeni tasemega kehas, mis paraku vanuse kasvades hakkab langema. Kollageenil ja kollageenil võib olla aga suur vahe, sest päeva lõpuks on tegemist loomse valgutootega ning tooraine päritolu on kvaliteedi ning mõju osas võtmetähtsusega. Seega siin on neli põhjust, miks tasub eelistada, ning miks meie soovitame, grass fed märgisega kollageeni.
Loomasöödas leiduvad mürgised ained võivad jõuda ka sinu organismi
Toidulisandi puhul on raske ette kujutada kõiki etappe, mida selles leiduvad koostisosad on läbi teinud. See aga ei tähenda, et need sinu tervisele mõju ei avaldaks. Maisi, teravilju ja muud loomasöödaks kasutatavaid taimi pritsitakse parema saagi saamiseks pidevalt mürgiste ainetega, sealhulgas ka glüfosaadiga. Viimase kohta leidub aga uurimusi, mis toonud esile, et glüfosaat mõjutab otseselt loomade ja inimeste soolestiku bakterifloorat, vähendades mitmete maksaensüümide aktiivsust, kahandades sellega maksa võimet teiste toksiliste kemikaalide kahjutustamiseks. See aga võib viia mittealkohoolse rasvmaksa väljaarenemiseni, mida omakorda seostatakse diabeedi ja vähiga.
Loe lähemalt siit
Rohked antibiootikumid ja “superbaktereid”
Loomi kasvatatakse äärmiselt erinevates tingimustes ning halvemal juhul veedavad nad pea terve oma eluaja laudas, paaril ruutmeetril, kuhu kuhjuvad ka nende väljaheited. Palju loomi ebasanitaarsetes tingimustes loob aga väga soodsa kasvulava kõikvõimalike haiguste tekkeks ning selleks, et loomi tervena hoida, manustatakse neile juba ennetavalt rohkelt antibiootikume. USAs kasutatakse 80% toodetud antibiootikumidest just selle jaoks. Ülemäärasel kasutamisel võivad tekkida aga antibiootikumidele allumatud ehk antibiootikumiresistentsed bakterid. See on aga põhjuseks, miks loomseid saaduseid tarbivatel inimesel võib haiguste ravimisel antibiootikumide tõhusus tulevikus oluliselt vähendada.
Loe lähemalt siit
Loomasööda kasvatamise mõju keskkonna liigirikkusele
Kui loomapidamine toimib ainult kitsastes sisetingimustes, siis sööt nendele loomadele kasvatakse põllu peal. Me oleme juba rääkinud sellest, milliseid mürke võidakse loomasöödaks minevate taimede peal kasutada. Mida aga veel tasub kaaluda on see, et näiteks söödamaisi kasvatav põld võtab enda alla meeletu hulga maa-ala, mida pidevalt mürgitatakse. See tähendab, et selle maalapi peal ei jää ellu ükski putukas, näriline või lind, põhimõtteliselt on tegemist steriilse tsooniga. Taimede pealt jõuavad mürgid aga edasi mulda ning sealt pinnavette, ehk ringiga varem või hiljem meie organismi. Vabades tingimustes elavad loomad saavad muidugi nautida lisaks paremale toidule ka palju täisväärtuslikumat elu koos teiste liikidega.
Vabapidamine loob viljakat maapinda
Looduses on kõik lõputus ringluses – loom sööb rohtu, seedib selle, ning jääkprodukt väljub looma kehast, väetades pinnast, millest kasvab uus rohi. Üleval toodud näites aga nägime, kuidas loomasööda kasvatamine selle ringi katkestab, sest ilma loomadeta ei saa põld naturaalset väetist ning selle asemel kasutatakse mineraalidest koosnevast tehislikku versiooni. Paratamatult kurnab selline tehislik väetamine pinnast, millel vilja kasvatamine nõuab üha enam väetist. Väetist koosneb aga mineraalidest, mis nõuavad kaevandamist ning transporti, see aega omakorda muudab selle protsessi ökoloogilise jalajälje küllaltki suureks.
Kui me Boost Yourselfis oma kollageeni toidulisandit looma asusime, siis olime valiku ees, kas kasutada odavamat kollageeni, või kallimat, grass fed märgisega kollageeni. Just nendel põhjustel otsustasime viimase kasuks, et pakkuda oma klientidele võimalust teha valik, mis poleks ainult jamavaba, vaid ka pikas perspektiivis kasulik keskkonnale.